Meie
projekti eesmärgiks oli tutvustada nii eesti ja vene rahvusest noortele
teineteise kultuuri, et nad mõistaksid erinevaid rahvuseid rohkem. Projekti
raames külastasime Eesti Rahvus Muuseumi (edaspidi ERM), Ahhaa keskust ja Vene
talu ning käisime Pärnu linna ekskursioonil, kus räägiti ajaloolisi fakte ning
tutvustati ajalooliselt olulisi isikuid.
19.november
Toimus ekskursioon Tartusse, mille raames külastasime ERMi, kus saime väga hea ülevaate Eesti ajaloo ja tegelaste kohta. Noortele tutvustati erinevaid sündmusi ja lugusid, mida nad olid küll kunagi raamatust/õpikust lugenud, kuid polnud päris hästi aru saanud, mida see tähendas või kui oluline see Eesti jaoks oli tol hetkel. Nähes kohapeal reaalselt esemeid ja asju, said noored paremini aru Eesti ajaloost ning saavad neid teadmisi edaspidi rakendada koolitöödes. Nägime ka esimesi raamatuid „Kalevipoeg“ ja „Kukeaabits“. Lisaks kuulsime rahvalaule ja nägime erinevaid rahvatantse.
Toimus ekskursioon Tartusse, mille raames külastasime ERMi, kus saime väga hea ülevaate Eesti ajaloo ja tegelaste kohta. Noortele tutvustati erinevaid sündmusi ja lugusid, mida nad olid küll kunagi raamatust/õpikust lugenud, kuid polnud päris hästi aru saanud, mida see tähendas või kui oluline see Eesti jaoks oli tol hetkel. Nähes kohapeal reaalselt esemeid ja asju, said noored paremini aru Eesti ajaloost ning saavad neid teadmisi edaspidi rakendada koolitöödes. Nägime ka esimesi raamatuid „Kalevipoeg“ ja „Kukeaabits“. Lisaks kuulsime rahvalaule ja nägime erinevaid rahvatantse.
Peale
ERMi, liikusime üheskoos lõunale ning peale seda said noored Tasku keskuses
uudistada. Päeva lõpetasime Ahhaa keskuses, kus noored said põnevaid ja uusi
asju katsetada teadusmaailmas. Üheskoos võtsime osa veel meisterdamise töötoas,
kus saime valmistada pimedateks aegadeks endale led-valgustusega laterna.
Peale Tartu ekskursiooni viisime läbi viktoriini ning andsime ka teistele
noortele, kes bussi ei mahtunud, põneva ülevaate sellest, mida seal nägime ning
mida uut ja põnevat teada saime.
24.november
Kohtusime Pärnu linna giidi Veronikaga, kes rääkis põnevaid lugusid Pärnu tekkimisest ning tutvustas meile olulisi ja põnevaid tegelasi ajaloost. Kui noored alguses arvasid, et nad teavad Pärnu kohta kõike ja on siin linnas nii palju kordi käinud, siis neid fakte, mida meile giid jutustas, polnud keegi parem kuulnud. See ringkäik oli tõesti põnev kõigi jaoks ja avardas silmaringi. Näiteks Pärnu vanim ehitis on Punane torn, mida vanasti kasutati vanglana. Kohus toimus tavaliselt pühapäeviti ja kõik, kes olid pattu teinud, ootasid just pühapäeva seal tornis. Enamasti karistuseks oli palverännakutele saatmine kaugele maale, et pattu teinud isik saaks järele mõelda enda tegude üle ja seeläbi paremaks inimeseks saada.
Kohtusime Pärnu linna giidi Veronikaga, kes rääkis põnevaid lugusid Pärnu tekkimisest ning tutvustas meile olulisi ja põnevaid tegelasi ajaloost. Kui noored alguses arvasid, et nad teavad Pärnu kohta kõike ja on siin linnas nii palju kordi käinud, siis neid fakte, mida meile giid jutustas, polnud keegi parem kuulnud. See ringkäik oli tõesti põnev kõigi jaoks ja avardas silmaringi. Näiteks Pärnu vanim ehitis on Punane torn, mida vanasti kasutati vanglana. Kohus toimus tavaliselt pühapäeviti ja kõik, kes olid pattu teinud, ootasid just pühapäeva seal tornis. Enamasti karistuseks oli palverännakutele saatmine kaugele maale, et pattu teinud isik saaks järele mõelda enda tegude üle ja seeläbi paremaks inimeseks saada.
Lisaks
näidati ja tutvustati olulisi märke, mida küll oleme Pärnu linnas märganud,
kuid pole teadnud nende tähendust. Näiteks kontserdimaja ja Apollo kino asemel
olid vanasti kaks saart, kuhu pääses puidust sildade kaudu. Ja need puidust
ristkülikud, mis paiknevad Pärnu keskuse ees ja lõppevad Pärnu Muuseumi juures,
tähistasid jõge, mida mööda transporditi palke.
Pärnu
Vallikäärus on kuulsa arhitekti Olev Siinmaa kuju, kes projekteeris selle
väikse maja, mis tema kuju selja taga on. Kuna paljud arhitektid arvasid, et
nii väikesele alale ei saa ehitada mingit maja, siis oli tema just see mees,
kes võttis väljakutse vastu ja ehitas endale vahva majakese, mis on säilinud
siiani. Tema kuju asub just vallikäärus, kuna igal hommikul käis ta seal
jalutamas ja mõtteid kogumas.
Pärnu
kontserdimaja ees asuv Gustav Fabergé monument paikneb just Pärnus, kuna tema
perekond elas Pärnus. Tema sai kuulsaks nn. üllatusmunadega. Igal aastal tegi
57 üllatusmuna, mis olid kaunistatud kõige kallimate kalliskivide ja kullaga.
Need olid mõeldud kingitusteks keisrite abikaasadele.
26.november
Külastasime Vene Talu Pärnumaal. Vene kultuuris on oluline, et külalisi võtab vastu maja perenaine. Nii võeti ka meid vastu. Perenaine ootas meid väravas iseküpsetatud saia ja soolaga. Kui külaline murrab enda käega suure tüki saia, teeb see perenaise õnnelikuks, sest kes palju sööb, siis tema on tugev ning saab vajadusel appi kutsuda. Loomulikult tähendab ka seda, et sai on küpsetatud suurepäraselt ja isuäratavalt. Kõige huvitavam asi oli samovar, mille sees keedetakse vett, et teed teha. Noored said ise aidata samovari sisse lõkke tegemisel ja hiljem nautida maitsvat teed. Lisaks said nad meisterdada vahva vene kultuuris tehtavat kaltsunuku „Õnnehobune“, mille võis siis edasi kinkida meessoost isikule, mis toob rõõmu ja päikese tema ellu.
Külastasime Vene Talu Pärnumaal. Vene kultuuris on oluline, et külalisi võtab vastu maja perenaine. Nii võeti ka meid vastu. Perenaine ootas meid väravas iseküpsetatud saia ja soolaga. Kui külaline murrab enda käega suure tüki saia, teeb see perenaise õnnelikuks, sest kes palju sööb, siis tema on tugev ning saab vajadusel appi kutsuda. Loomulikult tähendab ka seda, et sai on küpsetatud suurepäraselt ja isuäratavalt. Kõige huvitavam asi oli samovar, mille sees keedetakse vett, et teed teha. Noored said ise aidata samovari sisse lõkke tegemisel ja hiljem nautida maitsvat teed. Lisaks said nad meisterdada vahva vene kultuuris tehtavat kaltsunuku „Õnnehobune“, mille võis siis edasi kinkida meessoost isikule, mis toob rõõmu ja päikese tema ellu.
Eesti noortele oli üllatuseks näiteks kadripäeva tähistamine vene kultuuris. Kui eestlased maskeerivad ennast üleni valgesse ja lähevad ukselt uksele kommi ja maiustusi küsima, siis vene kultuuris on teisiti. Nemad küpsetavad kodus eelnevalt heledast taignast (meenutab piparkoogi tainast) loomakujulisi küpsiseid ja viivad igale perele ise neid ning soovivad karja õnne. Teiseks suureks erinevuseks on jõulude tähistamine. Eestlastel on see jõululaupäeval koos jõuluvana ja kingitustega, kuid vene kultuuris saavad lapsed kingitused vanaaasta õhtul ning tähistavad jõule 6.jaanuaril (kolmekuninga päeval).
Noorele väga meeldis ning mis põhiline, nad said ka kõike ise näha, katsuda ja kogeda.
Toimusid meil nii vene kui ka eesti rahvusköögi kokkamised. Valisime välja
rahvusroad ning hakkasime üheskoos küpsetama. Noored said ise algusest lõpuni
abis olla, alustades hakkimistest ja lõpetades laua katmise/koristamisega. Nad
õppisid juurde nii mõnegi uue retsepti, mida saavad ka edaspidi kodus kasutada
ning vanematele üllatust teha.
Tee
valmistamisel kasutasime samovari ja teed serveerisime teekannudest. Lisaks
kokkasime vene rahvusköögist muna-herne salatit, tegime pelmeene ning pakkusime
juurde röstsaia kalamarjaga. Tee kõrvale serveerisime barankasid ning lisaks
küpsetasime baranka kohupiimakorbikesi, mis tulid suurepärased ja maitsvad
välja.
Eesti
rahvusköögist tegime kruubiputru suitsukanaga (tegime selle endale
meelepärasemaks), verivorste ja hapukapsast. Pakkusime kiluleiba munaga, kama
ja magustoiduks tegime piparkooke, mida saime kaunistada glasuuriga. Kõik
noored said kaasa aidata ning valmisid suurepärased ja isuäratavad toidud.
Tänu
projektile avardati noorte silmaringi. Kuigi ajalugu on koolis kõik õppinud,
siis reaalselt esemeid katsudes/nähes ja fakte kuulates, saadi paremini
selgeks, mis on õpikutes kirjas. Tihti peale noored loevad neid, kuid ei süvene
ja seetõttu jääb ka selgusetuks, mis seal kirjas. Saadi uusi ja põnevaid teadmisi
nii ajaloo kui ka erinevate rahvuste traditsioonide kohta. Noored teadvustasid,
kuidas on Pärnu linn üldse tekkinud ja mida üks või teine rahvus endast
kujutab: mis on vene ja eesti rahvuste traditsioonid, milliseid tähtpäevi
tähistatakse, millised on rahvustoidud jne. Ostsime juurde teekannu ja mõned
kokkamiseks vajalikud esemed, et ka edaspidi teha erinevaid roogasid ja
teeõhtuid. Projekti lõpetasime diskoõhtuga, kus kuulasime erinevaid rahvuslikke
laule, saime kõik üheskoos tantsida ja laulda.
Noorte mõtted projektist:
Krislin Ignatjev:
„Tänu projektile sain teada rohkem eesti ja vene kultuuride traditsioonist ning
rahvusköögist. ERMist jäid meelde ohvrikivi ja erinevad värvilised rahvariided.
Aga kõige meelde jäävam oli Vene Talu külastus, kus võttis meid vastu väga
sõbralik ja tore perenaine ning andis põhjaliku ülevaate vene kommetest. Perenaine pakkus meile ise küpsetatud sooja
saia koos soolaga ning maitsvaid roogasid. Projektis osalemise käigus sain uusi
tutvusi ja sõpru teisest rahvusest, kellega saan koos ka vabal ajal vahvaid tegevusi
teha. Nüüd saame edaspidi teha vahvaid teeõhtuid ning diskot.
Greete Kalnapenk:
„Käisime Tartus Eesti Rahva Muuseumis, Tasku keskuses ja AHHAA keskuses. Mulle
meeldis kõige rohkem Ahhaa keskus, sest seal olid väga huvitavad asjad ja
tegevused! Veel
külastasime Audru vallas Vene Talus. Seal tutvustati vene kombeid ja
traditsioone. Meile pakuti süüa ning meisterdasime õnnehobust. Projekt oli väga
põnev ja kaasa haarav. Lisaks sain väga palju uusi teadmisi ja avardada
silmaringi. Lisaks saime juurde kokkamiseks mõned asjad, tantsuplaadi ning
muusikakeskuse tänu millele saame üheskoos uusi üritusi korraldada ning
mõnusalt aega veeta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar