Noored väntasid Pivarootsi (ja on õnnelikult tagasi)

Matk toimus jalgratastel. Läbisime üle kahesaja kilomeetri vastavalt planeeritud marsruudile – Saue, Keila, Haapsalu, Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Virtsu ja Lastekaitse Liidu laager Pivarootsis.

Matk toimus 27.06.-03.07.2016

Eesmärgid ja õpikogemus:

1.       Projekti esitajad Anette ja Milena said hea ja vajaliku projektitöö kogemuse. Nüüd nad teavad, et projekti aktiivne tegevus (meie puhul matk) on vaid väike osa projekti üldisest läbiviimisest. Planeerimine, eeltegevused ja kokkuvõte on isegi raskemad kui põhitegevus.

2.       Lisaväärtuseks kujunes matkateele jäävate noortekeskuste külastamine. See ei olnud algul plaanis. Läänemaa tervisetee ääres, vanas jaamahoones, on Palivere noortekeskus. Piilusime aknast sisse ja tegime maja ees pilti. Teine koht oli Hiiumaal Emmaste noortekeskus. See väga ilus maja oli avatud – meile tehti maja tutvustav ringkäik, meie rääkisime oma projektist ja Nopi Üles võimalustest. Saaremaal käisime Orissaare noortekeskuses. Maja oli avatud. Seal toimus ettevalmistus töömaleva lõpetamiseks. Meid kutsuti õhtuks veelkord külla, et vaadata töömalevlaste kontserti. Meie tüdrukud esitasid ka ühe laulu. Üllar tutvustas jällegi matka, projekti ja Nopi Üles võimalusi. Pärast kontserti kutsuti meid pidulauda salatit sööma ja teed jooma. Külaliste (need olime meie) pidulik teenindamine - lauakommete, kokakunsti, söögikultuuri ja seltskondliku vestluse arendamine – oli üks osa töömaleva lõpuüritusest. Muhumaal, Liiva külas, otsisime Muhu noortekeskust. Suure otsimise peale leidsime isegi suure maja üles aga missugusest uksest sisse minna ei saanudki aru. Õnneks oli maja ees rippumas ilus noortekeskuse silt. Tegime selle taustal pilti.

3.       Noortekeskuste külastamisest tekkis idee, et seda matka saaks planeerida ka ööbimisega nendes noortekeskustes, mis tee peale jäävad. See vähendaks ööbimisega seotud riske ja võimaldaks ka noorematel lastel matkast osa võtta. Muidugi eeldab see noortekeskuste omavahelist tihedamat suhtlemist.

4.       Saue noortekeskuse vabatahtlik Hispaaniast, Clara, sai tutvuda Eestimaaga. Ta ütles, et Eesti on puhas, prügi visatakse prügikasti, te hoiate oma maad, siis tegeldakse noorte harimisega ka kooliväliselt ja aidatakse kaasa töökogemuse saamisele.

5.       Toitlustamine. Enamasti tegime söögi ise valmis. Neli korda seitsme päeva jooksul kasutasime toitlustusasutuste teenust. Isetegemise toiduained planeerisid, kalkuleerisid ja ostsid noored 100% ise. Väga tähtis oli arvestada kõikide soovidega. Kokkulepped ja kompromissid  on minu meelest selle osa kõige suurem õpikogemus. Loomulikult oli tähtis ka raha lugemise oskus ja kulude planeerimine. Kuna ühes kohas läks ööbimine planeeritust kümme eurot kallimaks ja Hiiumaa praami peal küsiti algul piletiraha rohkem, siis saime aru, et igaks juhuks peab meil olema rahaline reserv.

6.       Toitlustamist planeerisime selliselt, et matka alguses, kui jõudu on rohkem, teeme süüa ise ja püüame võimalikult vähe raha kulutada. Matka lõpupoole, kui oleme rohkem väsinud ja juba tsivilisatsioonis, siis kokkuhoiu arvelt kasutame toitlustusasutuste teenust.

7.       Planeeritust tagasihoidlikumaks jäi matka tutvustamine Pivarootsi laagris osalejatele. Ettekäändeks võib tuua tiheda laagrikava. Tegelik probleem oli laagrilaste suur vanuseline erinevus. Väiksemates gruppides sai suurematele lastele-sõpradele matkast muidugi räägitud. Kuna matka fotoaparaat „sõitis“ pärast matka lõppu ühe osalejaga Sauele, siis ei olnud ka matkast pilte näidata.

8.       Kirjutamata on ka artikkel ajalehte „Saue Sõna“. Probleemiks jällegi puuduv fotoaparaat. Tahaks artikli kõrvale ikka mõne pildi ka panna.

9.       Matkal osalejate vanust ja kogemust arvestades oleks päevateekonnad võinud olla natuke pikemad ja matk ise päeva jagu lühem.

10.   Matkal peab olema hoolikas, et midagi ära ei kaoks. Üllar kaotas ära ühe toidutseki umbes saja euro väärtuses.

11.   Jalgrattamatka puhul peab kindlasti kirjutama projektitaotlusesse jalgrataste kulumaterjalide kalkulatsiooni – sisekummid, väliskummid, puhastus- ja määrimisõlid, paranduslapid. Meie projektis seda ei olnud, sest soovisime projekti omahinda võimalikult madalal hoida. Siiski läks katki kaks sisekummi ja mitme ratta väliskummid peab kulumise tõttu välja vahetama.

12.   Hooldamist vajavad ka telgid. Matkal võiks olla kaasas mõni paranduskomplekt telgikaarte lappimiseks ja erinevad hooldusvahendit telgikatte veekindluse tõstmiseks ja päikesekiirguse eest kaitsmiseks.

Matkal osales planeeritud arv, 10 inimest:

1.       Üllar Põld – noorsootöötaja, noorte esindaja ja grupijuht

2.       Anette Laamann – projekti esitaja

3.       Milena Gamzina – projekti esitaja

4.       Clara – Saue noortekeskuse vabatahtlik Hispaaniast

5.       Raili Sõrmus

6.       Laura Tammiste

7.       Kaire Feldman

8.       Helar kalev

9.       Kert Kõrvas

10.   Eiko Altmäe

 Projektifondi "Nopi Üles“ tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.