Projekti „Helme
põgenemistuba“ Helme alevikus
Periood 24.08.2017-30.10.2017
Korraldajate arv: 5, osalejate arv 5. Korraldajateks oli 2 noort Tõrvast
ning 3 noort Valgast vanuses 17 kuni 25. Lisaks osales projekti tegevustes veel
teisi kohalikke noori vanuses 19 kuni 24. Peaaegu kõik noored on kas õpilased
või tudengid, paar noort töötavad.
Partneriks oli Helme Vallavalitsus, kes toetas meid ruumidega.
Projekti tegevuseks oli Helme alevikus põgenemismaja loomine, mis hõlmas
ruumide loomist, sisustamist, mõistatuste tegemist, mööbli paigaldamist,
kujundamist jne. Tegevused toimusid peamiselt 5 noorega, kes oma vabast ajast
suve lõpus, kooli- ja tööpäevadel, puhkepäevadel ja koolivaheajal oma aega
panustasid. Meeskond töötas üheselt ning eraldi ei olnud ära jaotatud rolle –
kõik tegid kõike.
Hästi õnnestus see, et me peaaegu täitsime kõik oma algsed plaanid ning ei
jätnud midagi suurt ära, eks väiksed muudatused on ikka, aga üldjoontes on ära
tehtud väga väga suur töö. Peamine probleem oli meeskonnaliikmetel sobiva aja
leidmine töö tegemise jaoks. Suvel oli see lihtsam, aga kooliajal enam mitte.
Projekti alguses olev NEET noor leidis samuti vahepeal töökoha, mis temalt suurema osa energiast ära võttis.
Peamiselt oleme läbi projekti õppinud seda, et millegi suure ja hea saavutamiseks on vaja järjepidevust, sihikindlust ja kohusetunnet. Palju lihtsam on reede õhtul pidutseda, kui tööd teha.
Peamiselt oleme läbi projekti õppinud seda, et millegi suure ja hea saavutamiseks on vaja järjepidevust, sihikindlust ja kohusetunnet. Palju lihtsam on reede õhtul pidutseda, kui tööd teha.
Külastanud on meid praeguseks 5 erinevat gruppi, kellele põgenemistuba on
väga meeldinud! Oleme saanud tagasisidet ja muudatusettepanekuid, kuid
üldjoontes ollakse rahul ja kiidetakse!
Järgmistele taotlejatele soovitused, et tuleb mõelda läbi, kas reaalselt
tegevustega valmis jõuab, eriti, kui on suuremahuline ettevõtmine.
Projektis osales 10 noort, kasusaajaid on hetkel ainult 6, kuna tulemusi ei
ole veel jõudnud suuremale hulgale avalikuks teha.
-
Kuidas on projektitegevused siiani läinud?
Projektitegevused läksid
projekti alguses edukamalt ja kiiremini kui hetkel. Suvel oli noortel rohkem
aega ja energiat, saime tegevuse teha peaaegu iga päev. Septembris oleme
pidanud kasutama väheseid nädalavahetusi ning lootma, et siis kõigile sobib.
Mõnel korral oleme leidnud aega ka nädala sees õhtuti.
Üldiselt läheb tegevustega hästi, veidi oleme graafikust maas, aga oleme väga palju ära teinud ja lõpp juba paistab.
Üldiselt läheb tegevustega hästi, veidi oleme graafikust maas, aga oleme väga palju ära teinud ja lõpp juba paistab.
-
Mis on eriti hästi õnnestunud?
Hästi on läinud see, et
oleme paar liiget endale juurde saanud, kes on olnud nõus tegevutesse ja
projekti panustama. Lisaks oleme ära teinud juba väga suure töö, mis noortel
silma särama paneb ja mille üle uhkust tunneme.
-
Millised probleemid või murekohad on
tekkinud?
Peamine murekoht on aja
puudus. Noored käivad kas koolis või tööl ning nädala sees millegi tegemine
suure seltskonnaga võimalik kahjuks ei ole. Nädalavahetusel ei pruugi ka alati
energiat jaguda, kuna noored tahavad raskes kooli- või töönädalast puhata.
-
Mida on juba tehtud ja mida tehakse
järgmiste sammudena?
Teinud oleme ära suurema
osa ettevalmistavatest tegevustest ja ruumide sisustamisest. Vaja on teha veel
pisemad ja keerulisemad asjad.
-
Mida olete siiani projekti läbi viies
õppinud?
Õppinud oleme seda, et
tark on asju mitte edasi lükata, vaid teha ära võimalikult kiiresti ja
korralikult. Lisaks, et meeskonna motiveerimiseks ja järjepidevuse hoidmiseks
on vaja vaeva näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar