Kehra ait-kuivati renoveerimine noorte jaoks ja noorte poolt

Projekt toimus ajaperioodil 20 oktoober ja kestab siiamaani. Projekti korraldajate arv oli 2 – Mikael Parman ja Inga Koitla. Projektis osales kokku väga palju erinevaid inimesi, kuid kokkuvõtvalt käis meil projektimeeskonnast läbi umbes 10 asjapulka. Projektipartnereid ja abilisi oli hulgaliselt: Kehra Kultuurikeskus, Kehra Noortekeskus, MTÜ Ingver ja Anija vallavalitsus. Lisaks hulgaliselt eraisikuid, kes aitasid nii jõuga, nõuga kui ka materiaalselt. Kasusaajate hulk on Anija ja Kehra noored.

Projekti tegevused toimusid algasid oktoobri alguses ettevalmistuste ja mõttetööga ning kestavad praeguseni. Terve oktoobri kuu valmistasime ette renoveerimiseks vajaminevad tööriistad ja ehituskava. 

Esimene suur väljakutse oli kogu vana jama eest maha lammutada ja endine põrand üles võtta.
Selle peale kulus meil terve oktoobri kuu, kuid tänu motiveeritud meeskonnale saime jagu ka kõige keerulisematest olukordadest, kus näiteks mõni põrandaliist ei tahtnud lahti tulla või mõni nael oli nii roostes, et keeldus koostööst. Meeskonnana õppisime ühtselt, et kui ei saa jõuga, siis saab nõuga ja vastupidi! Kui saime oktoobri lõpuks kõik vajaliku maha lammutatud ja välja viidud, saime hakata põrandat valama. Selle töökäigus kulus meil mitmeid tuned, et põranda segu ise valmistada ja õnneks tuli meile appi Aimar Kulp, kes on varem põrandat valanud ning saime omale uue loodis põranda. Sellele järgnes uute elektriseadmete, juhtmete ja valguse paigaldamine. Siin kohal tulid meile taaskord appi valguse asjatundjad Indrek Mumm ja Alland Parman, kes päästis meid hädast välja ning lahendasid meie valgusskeemi probleemid ning aitasid valgust ja elektrit omavahel ühendada. Projekti käigus oli ka väga palju jooksvaid töid ja hulgaliselt koristamist, kus tulid mängu kohalikud noored. Projekti ajal mängis meil aidas muusika, mis äratas uudishimu kõikidel möödujatel ja suuremad asjahuvilised said tulla aita meile appi. Koristamise ja väiksemate tööde juures olid abis nii eesti kui ka vene noored ning tänu sellele oli töö jaotus mõnusalt ära jaotatud. Koostöö erirahvusest noorte vahel jätkub aidas edasi, sest kohekohe on ramp lõplikult valmis ja avatud kõigile huvilistele, sõltumata nende rahvusest, soost või vanusest.

Kõige keerulisem osa renoveerimise juures oli ramp-lava ehitamine. Kogu ehitusmaterjal tuli meil ise kohale transportida ning ladustada kitsastes tingimustes, kuni sai ehitama hakata. Rambi materjali ettevalmistamine oli lihtsam osa, kuni tuli rampi lõpuks kokku hakata panama. Rambi ehitamisel oli meie peamine ehitusmeister Risto Haugas, kes on puidu kokku klopsimisega varem kokku puutunud. Peamine raskus ehitamisel oli täpsete jooniste puudumine ja pidime lõpuks kõik ise mõõtma ja paberile panama. Kohe kui olime lõplikud mõõdud paika pannud, läks ehitamine lahti ja töö sujus suurepäraselt. Kõik jooksvad probleemid ja tööriista puudused saime tänu vastutulelikule kogukonnale lahendatud kiiremas korras. Rambi ehitamisel sai meile selgeks, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! 

Kuna meie projekti ramplava on multifunktsionaalselt kasutatav, nii ekstreemspordi jaoks kui ka erinevate ürituste ja esinemiste tarbeks on umbkaudne kasusaajate arv kokku aasta raames 1000 Anija valla elanikku, kellest ligi pool moodustab vene rahvusest elanikkond. Neist ligi 50% moodustuvad noored vanuses 7-26. Iga nädalasest kasutab aita 20 ekstreemsporti harrastavat noort, kellest 1/3 on venelased.

Tänaseks on ramp püsti ja valmis, kuid vajab veel viimaseid viimistlusi ja iluvigade parandusi!
Üldiselt oli projekt väga edukas ning saime kõik eesmärgid täidetud, tänu suurepärasele meeskonnale ja kogukonna toetusele ning abile!