Projekti nimi: Koolidemokraatia
Ida-Virumaal
Toimumise periood: 04.-06.2017
Asukoht: Ida-Virumaa koolid
Korraldajate arv: viis
Osalejate arv: 95
Partnerite nimed: Meresuu Spa & Hotel
4.-6. detsembril külastas Eesti Õpilasesinduste Liit
(EÕEL) 8. kooli üle Ida-Virumaa, et tutvustada Ida-Virumaa õpilastele
koolidemokraatia aluseid, EÕEL-i, samuti viia läbi simulatsiooni
sooneutraalsuse teemal. Arvasime, et koolidemokraatia mõtestamine vajab
parandamist üle terve Eesti ning sellest lähtuvalt sai projektitaotluse teemaks
integratsioon, ja alguspunktiks Ida-Virumaa. Kuid miks me üldse seda projekti
otsustasime läbi viia ja miks just Ida-Virumaal? Eesti võib olla küll PISA
testides maailmas eesotsas, kuid see ei tähenda, et meil probleeme ei oleks.
Näeme, et paljudes Eesti kohtades on küsitavusi koolidemokraatiaga. Miks
valisime just Ida-Virumaa? Näeme uudistest, et Ida-Virumaal viiakse valimiste
ajal noori raha eest koolist valima ja kuuleme läbi enda liikmeskoolide
õpilasesinduste, et noortel puudub sõnaõigus ja võimalus kaasa rääkida neid
puudutavates küsimustes. See ei tähenda, et Ida-Virumaa oleks ainuke piirkond
sellise probleemiga, koolidemokraatiaga esineb probleeme ja on kitsaskohti üle
terve Eesti. Loodame, et suutsime projekti raames anda õpilastele arusaama mida
tähendab koolidemokraatia ja selgitada neile, et nende hääl loeb ja seda peaks
kuulama. Kui koolis valitseb demokraatia, siis on kooli õhkkond kõigile
meeldivam ja selles õppimine motiveeritum. Koolidemokraatia puhul peame väga
oluliseks, et kõikide koolis olevate ja osalevate huvigruppide arvamus oleks
esindatud ning EÕEL-i missiooniks oli tõsta eelkõige õpilaste osalust
kooliruumis- ja keskkonnas.
Projektist võtsid osa järgmised koolid Kiviõli I
Keskkool, Kohtla- Järve Järve Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Eesti
Gümnaasium, Narva Vanalinna Riigigümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla- Järve
Järve Vene Gümnaasium ja Toila Gümnaasium.
Antud projekti aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium läbi omaalgatuslike ideede konkursi Nopi Üles.
Kõkides koolides, mida külastasime, viisime läbi
simulatsiooni. Simulatsioon asetab õpilased olukorda, kus koolis viiakse läbi
remonti ja remondi käigus uuendatakse ka tualettruume. Varasemalt on olnud
koolis tualetid eraldi kahele sugupoolele. Nüüd on aga õpilasesindus pakkunud
välja, et koolis võiksid olla sooneutraalsed tualettruumid. Kuna ehitajatel on
tänase päeva jooksul vaja teada saada, millised tualetid kooli tulevad, siis
kutsus kooli juhtkond kokku erakorralise koosoleku, et otsustada, milliseid tualettruume
teha. Koosolekust võtavad osa kooli juhtkond, õpilasesindus, lastevanemate
esindajad, õpetajate esindajad, nö konservatiivsed õpilased ja nö
laiskvorstidest õpilased.
Simulatsiooni töötas välja juhatuse aseesimees
Marcus Ehasoo.
Kõiki lugusid on võimalik vaadata Õpilasliidu
Instagrami ja Snapchati-st, et teada saada, kes mille eest seisis -
@opilasliit.
Simulatsiooni tagasiside oli ainult positiivne ja
kõikdes projekti kaasatud koolides. See oli õpilastele midagi uut ja huvitavat.
Mitmed polnud sellisest lähenemisest varem isegi kuulnud. Simulatsiooni käigus
oli näha, kuidas meie noored oskavad argumenteerida ja neil oli olemas julgus,
et enda ideid ning mõtteid väljendada. Meie poolt sai neile kaasa anda ka
soovitus, et nad seda ka päriselus kindlasti teeksid.
Saime ka aru, et
koolidemokraatia aluseid oli nendes koolides juba hakatud looma. Paraku oli
jäänud seisma selle terviklik loomine mitmetes koolides ja kõige suuremaks
puuduseks oli õpilaste mittekaasamine erinevatesse koolielu puudutavatesse
aruteludesse. Nendes koolides on vaja demokraatiat samamoodi edasi arendada ja
meie koolitused andsid õpilastele selleks motivatsiooni, teadmisi ning tuge.
Oli näha, et õpilased muutusid peale koolitust julgemaks ja arusaam, miks üldse
koolidemokraatiat edasi arendada, suurenes.
Saime teha ka EÕEL-i
Ida-Virumaa koolidele nähtavamaks. Paljud polnud meist kuulnud aga peale
koolitust olid nad positiivselt meelestatud ja mitmed olid huvitatud tulevikus
ennast rohkem siduma EÕEL-ga.
Samuti soovime peale seda
projekti minna ka teistesse Eestimaa koolidesse, et tutvustada EÕEL-i ja samas
saada teada, mis probleemid on nendes koolides. See projekt oli loodetavasti
vaid algus ja tõuge, et edaspidi suhtlus koolidega oleks pidev ja mõlemale
poolele vajalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar