Kogukonnas peidub jõud ehk kuidas kõik saavad oma panuse anda

Projekti nimi: Lehola ramp

Projekti kestvus: veebruar 2019 – august 2019

Projekti meeskond: Meie vingesse meeskonda kuulus kolm koolinoort: mina, -Eliis (14), mu õde Michelle Isabel(7) ja naabripoiss Ivo(15) ning juhendajaks oli minu ja Isabeli ema.

Algatuseks tasub mainida, et kui projekti kirjutasime "Nopi üles" keskkonda veebruaris, siis ramp valmis alles 9.august! Tööd ja ootamatusi oli palju, aga kuna meid toetas ja abistas hulk inimesi, siis kohati ulmena tunduv ideehakatis sai teoks!

Algus sujus meil väga libedalt. Esialgu arvasime,et märtsi lõpuks on meil ramp raudselt püsti, aga hea plaan muutus ootamatult "mission impossibleks".

"Teeme ära" talgute ajal plaanisime juba rambile ühisgrafiti teha, kuid reaalsuses koristasime 4. mail kõik koos lumesajus(!) platsi, kuhu meie imevigur kerkima pidi. Talgujuhiks oli meie juhendaja, kes hankis vallast prügikonteineri ja koos poole külaga puhastasime platsi ja koos sellega ilmselt ka kogu küla. Omaltpoolt pakkusime talgulistele kommi.

Esimesel vallamajas käigul leppisime abivallavanem Erki Runeniga kokku, millise platsi saame ja ka selle, et kui leiame endale projekteerija, siis vald maksab arve. Kõlab ilusti eks? Tegelikult saime kohe korraliku tagasilöögi. Selgus, et ramp on patendeeritud toode ja igaüks ei omagi luba seda projekteerida. Õnneks meenus meile, et Eesti Tänavaspordi liit pakkus kohe alguses meile abi. Võtsime nendega uuesti ühendust ja oligi meil projekt olemas! Kuid aeg rahastuse saamiseks hakkas lõppema. Vist viimastel päevadel enne lõppu saime ehitajalt arve ja Teilt õnneks koos sellega ajapikendust. Kõik jälle vahva, aga siis avastas ehitaja, et tal on raskusi kopa leidmisega, kuna ehitushooaeg täies hoos ja keegi ei taha tunnikese töö pärast Leholasse sõita. Ema lappas veidi oma tuttavaid ja meile tuli appi OÜ Pinnasrproff omanik Madis isiklikult. Hankis kruusa, kooris pinnase ja silus kruusa peale. Ok, jälle korras... siis saime nädalakese materjale oodata ja lõpuks saabusid ehitajad! Aga noh, nagu ikka siis vedas ilm alt ja ehitustegevus kestis pea kaks nädalat, kuid valmis ta ikka sai.

Nüüd tagasi vaadates tundub, et kõik lahenes ju ilusti ja miks me üldse muretsesime? Ramp on nüüd püsti ja leiab pidevat kasutust. Meie saame küll öelda, et oleme selle ehitisega vähendanud külas kiusatusriski laste seas, sest koos on seal teismelised, väiksemad ja päris pisikesed, kes kasutavad seda liumäena, on eestlasti ja venelasi, on isegi tumeda ja heleda nahaga lapsed, kõik läbisegi ja rahul.

Täname, et andsite meile võimaluse midagi ära teha ja julgustame kõiki teisi ka tegudele!