Projekti nimi: Arvamustuba 2020
Projekti periood: November 2020
Projekti meeskond: Elis, Berit, Mirtel ja Meribel
Projekti partnerid: Järvakandi Avatud Noortekeskus ja Järvakandi Kultuurihall
Projektis osalejad: Osalejate arv oli koos korraldajatega 20
Kasusaajate arv: Ligikaudu paarkümmend inimest.
Esmalt oli meil vaja planeerida kogu üritus. Alustasime sellest, et kirjutasime kohalikule noortekeskusele ja Kultuurihallile, kas nendel päevadel on ruumid vabad. Saades jaatava vastuse leppisime kokku umbkaudsed kellaajad.
Järgmine samm oli külaliste ja esinejate leidmine. Kuna meil oli kindel visioon olemas keda tahame näha (foorumteater, kogemusloo rääkija, koolitaja ja töötuba), siis oli vaid vaja otsida internetist nende kontaktid. Foorumteatrile kirjutas Elis ning esialgsele töötoale ja koolitajale Berit. Koolitaja ja foorumteatriga polnud probleeme. Selgus aga, et kogemusloo rääkija ei ela hetkel Eestis, kuid õnneks oli ta lahkesti nõus tegema tasuta videotundi, mis jättis ka eelarvesse rohkem ruumi. Töötuba aga oli novembris täiesti hõivatud. Seetõttu oli meil vaja kiiresti leida mõni muu töötuba, mis osutus aga arvatust keerulisemaks. Kiusamise teemalisi töötube peaaegu polnudki nii, et tuli võtta plaanitust erinev töötuba.
Teise tagasilöögina ei vastanud nad kirjale nii, et nädal hiljem pidime töötoale helistama. Selgus, et kiri oli kaduma läinud, kuid õnneks neile need kuupäevad sobisid, seega sai see mure lahendatud. Toiduga oli meil lihtne, sest noortekeskuse juhataja omab söögikohta ning oli nõus meid meelsasti aitama. Leppisime kokku kooli huvijuhiga, et ta tuleb 14.11 üritust pildistama.
Planeerimine tehtud, oli aeg üritust reklaamida. Berit disainis plakatid ja noortekeskuses printisime need välja. Panime need üles kooli ja noortekeskusesse. Kodus printisime välja lühikesed infokirjad, mille jagasime õpetajatele, et nad sellest üritusest õpilastele rohkem räägiksid. Berit tegi üritusele Instagrami konto, kus pani üles registreerimisavalduse, kuid sai ka registreerida ennast, andes soovist märku klassijuhatajale. Üritasime leida ka sponsoreid, aga hakkasime sellega liiga hilja tegelema. Elis kirjutas ülesse täpsema päevakava ning arvutas välja palju mingiks tegevuseks kuluda võiks. Arvutasime palju meil on veel raha alles. Registreerijaid tuli lõpuks kokku 17, sest oli ka neid, kellel tuli viimasel minutil midagi ette.
Päev enne üritust käisime kõik koos poes, kust ostsime allesjäänud raha eest üritusele snäkke, vett, kingitused külalistele ja näomaske. Selle juures aitas meid noortekeskuse juhataja, kes oli meile terve projekti vältel suureks abiks. Viisime toidud päev varem ööbimiskohta ehk noortekeskusesse ja arutasime läbi veel viimased detailid. Koolis jagasime osalejatele lapsevanema nõusolekulehed. Ürituse päeval tulime pool tundi varem kokku, et teha kogemusloorääkijaga proovi videokõnetund, kuid tuli välja, et ta pole nõus meile oma lugu siiski rääkima. Pidime ruttu leidma uue inimese, kes räägiks oma kogemusest. Õnneks oli nõus noortekeskuse töötaja oma kogemusest rääkima ja mänge tegema. Peale kogemusloorääkijat tuli tõhusa õppimise töötuba. Kui töötuba sai läbi, läksime kõik koos söögikohta õhtust sööma. Õhtul enne magamaminekut toimusid erinevad ühised mängud, koos kiusamisteemalise filmi vaatamine ja disko. Hommikul oli väike võimlemine ja hommikusöök. Tagasi tulles söögikohast ootas meid juba koolitaja. Peale koolitust mindi taas koos lõunat sööma. Kui tagasi tulime seadis ennast valmis juba foorumteater, mis pani punkti ka meie üritusele. Üritust jäädvustasime sotsiaalmeedias.
Pärast ürituse lõppu, kui osalejad olid koju läinud, jäime meie veidi kauemaks, et ära koristada ruumid mida kasutasime. Rääkisime kõik koos, mis meil õnnestus ja mida oleks võinud paremini teha. Uuel nädalal leppisime õppealajuhatajaga kokku, et laename pool tundi meie projekti kokkuvõtte jaoks. Kodus panime kokku esitluse ning salvestasime endale huvijuhi saadetud pildid. Arutasime läbi, mida me täpsemalt tahame üritusest välja tuua. Järgmisel päeval kogunesime kooli aulasse, seinale kuvasime oma esitluse ja teistele klassidele saime rääkida üritusest, näidata pilte ning kuulda ka tagasisidet osalejatelt.
Arvame, et meil õnnestus hästi külalistega läbirääkimised ja üritusel osalejate vaba aja planeerimine. Probleeme tekitas hiline sponsorite otsimine, kogemusloo rääkija hiline alt ära hüppamine ja mõnede osalejate liigne sõltuvus telefonist. Õppisime projektist oma aega paremini planeerima, vastutust võtma, võõraste inimestega läbirääkimisi pidama ja rahaasjadega toime tulema. Kogukond (Järvakandi noored) said rohkem kiusamisteadlikumaks, ka klasside vaheline suhtlemine paranes. Me usume, et tagasiside oli enamjaolt positiivne; osalejatele meeldisid külalised, toit, tegevused ja seltskond, samas anti soovitus aega veidi paremini planeerida. Koolipoolne tagasiside oli hea, tunti rõõmu, et sellise olulise teemaga tegeletakse.
Järgmistele taotlejatele me soovitame asjadega alustada kohe, mitte neid edasi lükata ja mõelda alati valmis plaan B.
https://blogger.googleusercontent.com/img/proxy/AVvXsEjS_nxHY2qCmJcvfifA3sgQndAU_gBBg0ahYfnlS5yy8mUpFEBWnyfQD-drv6B9I1azrPm9hTROH2Xn7PK9tN9VcIeX5gimzEcY1Ijwgo2a_Ux6PmULQqYy4preSXME9omVv6N5-BcKPMXJXL_L2oDE0fBZnFudjKkP2Wx0XyVOHnGpWPYRBFTxMFMXNL4f5vrZ4jZF9BXbKRSPi9gwFKg=s0-d-e1-ft
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar