Sindi jalgpallurid tõestasid, et kogukonna toetus on oluline ning ettevõtlikust ei tohiks karta!

Projekti nimi ja asukoht:

Nimi: Sindi Staadioni rajamine

Asukoht: Sindi Kesktänav

Projekt algas 14.07.2016 ning kestab 30.09.2016, viimase lihvi saab 2017 aasta esimeste soojade kevadilmadega kui saab maha külvata muruseemne, mis jäi sel aastal  ilmastikuolude tõttu korduskülvamata.

Põhiliste korraldajate arvuks oli 12 inimest ning lisaks aitas meid kuni 30 abilist, et talgutel saaks käia kuni 100 inimest. Kõik need inimesed olid, kas Sindi kohalikud noored, nendega kaasa tulnud lapsevanemad või Pärnust kohale tulnud jalgpalli huvilised, poisid ja tüdrukud.

Projektile on kaasa aidanud Kodu Kuubis OÜ, AGRICULTURE AS, Sindi Linnavalitsus, Tootsi Turvas, Tibu Trans, Andres Kaskla, Ants Muhu, Sven Saar, Hannes Kivilo, Kristjan Õunpuu ja Pärnu JK Poseidon.

Esimesteks tegevusteks oli umbrohutõrje, mida tehti kaks korda. Sellele järgnes väljaku randaalimine ja üleskündmine, mis alguses toimus ühe lapsevanema, Andres Kaskla, isikliku traktoriga ning seejärel toimus staadionil esimene suur talgupäev, mille käigus korjati suuremaid kive ja hävitati võsa. Siis kui suuremad kivid olid korjatud, nägime, et väikesest tranktorist jääb edasisteks töödeks väheks. Sel hetkel tuli meile appi tublidest toetajatest Karlo Salu, kes randaalis, rullis ja aitas tasandada kohu väljakut. Peale seda algas kivide korjamine kogu platsilt, mis on nüüdseks lõppenud. Kohale on toodud ka turvast, mis on laotatud ka staadionile. Tõenäoliselt tuleb turvast veel juurde laotada ja esimesel võimalusel muruseeme maha külvata. Mikko Selg, meie ekspert nende tööde juures, selgitab olukorda nii: "Ilm on olnud nii märg, et järgmised tegevused staadionil peavad ootama uuesti maa tahenemist. St praegu lükkub lõplik maa silumine ja väetise ning seemnekülv edasi. Enne külvi peaks tooma turba ja selle väljaku alale laotama. Sissesõit staadionile on nüüd suurele masinale läbitav, kuid sissesõidu kõrval, kuhu masin turba paneks, on maa masina jaoks liiga pehme. Enne külvata ei saa, kui maa on ette valmistatud. Külv peaks olema murukamara talvekindluse saavutamiseks tehtud enne augusti lõppu. Niiet see ei päästa, kui septembris kuiva teeb.  Suurem osa aastaid on kevaditi (mais) põud ning maa ettevalmistus ning seemnekülv peaks tõenäoliselt tehtud saama. Kuna seeme ja väetis on olemas, on nende külv juba pisiasi. Tõsi, teeme asju järjekorras." Muru külvamine sõltub aga ilmast, mistõttu ei ole me seda saanud teha (liiga palju vihma, liiga pehme maa). Praegu seda enam teha ei saa, sest muru ei saavutaks piisavat külma vastupidavust. Muruseeme, kütusekulud ja haljastusteenus külvamiseks on meil aga kogu Nopi Üles toetuse eest soetatud.

Kogu projekti läbiviimisel täienes meie kogemustepagas suhteliselt palju. Kõige enam tuleb märkida just organisatoorset poolt kuna see toimis suurepäraselt. Esialgselt oli keeruline saada 50-70 inimest korraga tööle nii, et kõigil oleks midagi produktiivset teha, kuid tagasi vaadates laabus kõik üle ootuste hästi. Projekti käigus õppisime veel seda, kui keeruline on tegelikult staadioni ehitus ja kõik sellega kaasas käiv ettevalmistus ning kuidas toime tulla eelarvega ning arvestada kõikide vajalike aspektidega. Järgmistele taotlejatele võime kindlasti soovitada suurt ja vaevanõudvat planeerimist ning võimalikult paljude toetajate abi.

Projektifondi "Nopi Üles“ tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.