Vara noortekeskuse arvutimaailm

Meie oleme kolm aktiivset noort Vara noortekeskusest: Gaili, Margot ja Gert. Meie idee üheks osaks on soetada noortekeskusesse korralikud arvutid mida saaks ka LAN´ide ajal kasutada, ning teiseks osaks on see, et plaanime korraldada töötoad ja loengu interneti turvalisusest ja arvuti kasutamisest. Projekti käigus planeerime korraldada 3 töötuba ja loengu turvalisusest internetis. Lõpptulemusena toimub LAN.

Selleks, et meie unistus saaks teoks, taotleme rahastust kogusummas 2000€.

Noorte piirkondlikute omaalgatuste konkursi "Nopi Üles" tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Vahel lihtsalt on vaja asjad teha selleks, et teha midagi suurt ja head!

Maja valmimisel olid enamasti abiks noored, nii värvimisel, mööbli ja raamatute korrastamisel ja maja ümbruse puhastamisel võsast. Katuse aitasid peale panna suuremad poisid ja üks lapsevanem oli neile nõu ja jõuga abiks. Kohila vald aitas meid killustikuga, et majale kenasti korralik "vundamendi killustiku alus" saaks tehtud. Majale värvid kinkis Sadolin AS.Maja uksele sai tehtud Hageri kihelkonna värvid ja värvide segamiseks tegi Sadolin noortele värvisegamise koolituse, mille tulemusel noored ise segasid kohalikus ehituspoes valmis värvid. See oli igati põnev ja lahe koolitus! Tegemist oli palju ja keegi kordagi ei öelnud, et ei viitsi või ei taha enam. Tulemus sai kindlasti parem, kui julgesime loota!!!!

Meie maja ehitaja Palgipoisid Oü, kellega oli väga meeldiv koostöö, sest nii kui me saime vastuse rahastuse kohta, siis kohe olid nad valmis meie maja valmis ehitama. Oleme ausad, et eks selle maja väärtus on siiski suurem (ega ma õiget summat ei tea), aga mainides, et see valmib noortele/lastele enamasti kasutamiseks ja kogukond saab sellest ka osa, siis öeldi, et me teeme selle maja valmis ja teile jätame viimistluse ja vahest lihtsalt on asjad vaja teha selleks, et sa tunned, et oled teinud midagi suurt ja head! Super ettevõte on see Palgipoisid OÜ!

Elus peab tegema seda, mis tõesti meeldib

Projekti nimi oli Inspiratsiooniõhtud.

Projekti toimumise perioodiks oli 09.01.2018 - 30.05.2018.

Korraldajateks olid Kaisa Hanko ja Elizaneth Saks, kes kaasasid enda korraldustiimi lisaks kolm tüdrukut Kätlin Ilves, Kertu Blank ja Kärt Kruusa. Nõu ja jõuga oli abis korraldamisel ka Nõo noorsootöötaja Egle Hänilane.

Meil oli ka päris mitmeid partnereid, nagu näiteks Nõo Vald, Nõo Muusikakool, Nõo Noortekeskus, Tartu Seikluspark, Albrereisid OÜ.

Esimene Inspiratsiooniõhtu toimus 24.märtsil Nõo Muusikakoolis, kus inspiratsiooni tuli jagama Eesti Laulul tuntust kogunud Vajè. Vajé on uus elektroonilise muusika bänd, mis koosneb kahest liikmest - laulja Stefan Airapetjanist ja DJ/produtsent Hans Noormetsast.

Korraldustiimiga leppisime kokku, et 24.märtsi hommikul kell 10 saame kõik noortekeskuses kokku ja hakkame valmistama snäkilauda. Kella 11 ajal helistas Kertu Vajé´le, et küsida, mis kella ajal nad umbes jõuavad ning selgus, et nad jõuavad tunnike hiljem kui olime välja reklaaminud. Tekkis kerge paanika, aga see läks üle ning valmistasime snäkke edasi ning kella 12ks läksime Nõo Muusikakooli ettevalmistusi tegema. Kell 15 jõudsid Stefan ja Hans kohale ning alustasime oma üritusega. Kokku oli osalejaid 64, mis oli meie jaoks üllatuslikult suur arv, aga olime ülimalt rõõmsad selle üle, et nii palju inimesi meie üritusele jõudis.

Vajé pani osalejatele südamele, et elus peab tegema just seda, mis meile tõesti meeldib ja mitte pühendada oma aega tegevustele, mille tegemisel me mitte mingit rõõmu ei tunne. Samuti rääkisid noormehed, et oma tervise arvelt ei tohiks midagi teha, sest tervis on kõigile inimestele kõige olulisem ning kindlasti peab piisavalt vett jooma ning samuti leidma aega end korralikult välja puhata. Vajé inspireeris Nõo noori kõige enam oma hea ning sooja energiaga, mida nad endale ei hoidnud ning jagasid seda ka publikule kallistuste näol. Lisaks sellele jagasid nad oma kogemusi Eesti Laulul. Rääkisid ka üsna avameelselt oma töötamisrütmist ning muusika loomisest. Välja ei jäänud ka muusika ning klaveri saatel kohapeal väljamõeldud väike laulujupike, mis pani ka kõige pisemad laginal naerma ning suuremate suud muigama.

Teine Inspiratsiooniõhtu toimus 18.mai Nõo Noortekeskuses, kus sellel korral jagasid inspiratsiooni Nõo noored ise. Kõigepealt rääkisid Elizaneth Saks ja Kätlin Ilves kuidas sai alguse Nõo Noorteaktiiv ning kuhu sellega on tänaseks päevaks jõutud. Peale seda rääkisid Kaisa Hanko, Kertu Blank, Kärt Kruusa ja Kalli Kolberg oma nortevahetuse kogemusest Rumeenias ja innustasid ka kõiki osalejaid kindlasti noortevahetustest osa võtma. Koos vaadati põnevaid pilte ja videosid, mida Kaisa oli Rumeenias oldud aja jooksul teinud. Osalejaid oli sel korral 26. Korraldajate arvates oli see väga paras inimeste arv, sest tekkis mõnus vestlusring kõigi vahel ning ka kohale tulnud noored jagasid enda erinevaid noortevahetuste kogemusi. Peale jutustamise osa pakuti kohale tulnud inimestele süüa. Peale seda suunduti Nõo järve äärde, kus grilliti koos vahukomme.

Kolmas ning ühtlasi ka viimane Inspiratsiooniõhtu toimus 28.mai Tartu Seikluspargis. Inspiratsiooni jagas meiega Ragnar Kekkonen. Tema rääkis enda loo, kuidas ta on oma elus jõudnud nii kaugele nagu ta praegu on. Pisemad osalejad võibolla ei saanud tema jutu point´ile päris täpselt pihta, aga meil oli seal ka palju 9.klassi õpilasi, keda kindlasti Ragnari lugu inspireeris. Kui Ragnar lõpetas oma inspireeriva loo said kõik soovijad minna turnima Tartu Seiklusparki. Kokku sai teha 4 rada pluss pika 300meetrise õhusõidu. Oli neid kes juba peale esimest rada arvasid, et neile nüüd aitab aga oli ka neid kes nautisid kõiki  nelja rada ning tegid ka pika õhusõidu ära. Peale ronimist pakkusime osalema tulnud noortele pitsat.

Kogemusi saime mitmesuguseid. Kõige põhilisem on siiski üleüldine sündmuse korraldamine. See võib tunduda küll väga lihtne tegevus aga tegelikult võtab see tohutult aega ning kõik on vaja detailideni läbi mõelda. Lisaks võib kogemuse alla lugeda ka erinevate inimestega koostöö tegemist, kuna seda tuli meil ka palju ette.

Isiklikult arvame, et kogukonna noored on nüüd rohkem inspireeritud ning lisaks oli neil võimalus osa võtta kolmest sündmusest, mille sarnaseid pole kogukonnas varem korraldatud.

Paide linna haridusasutuste ajaloos ilmus ülevaade esmakordselt

Esimesed projekti mõtted tulid meil Paide Ühisgümnaasiumi õpilasesindusega 2017. aasta sügisel, kooliaasta alguses esimestel ühistel koosolekutel. Teadsime, et viimase kooliaasta Kooli 1 hoones tahame teha võimalikult meeldejääva ja võimsa, et saaks kooli korralikul ära saata. Plaanisime, tarditsioonilisi üritusi suuremalt ning tõime ellu ka uusi. Algselt oli seinamaalingute mõte väiksem, lasta igal klassil mõni kooliga seotud mälestus seinale kanda. Too mõte aga muutus ja võttis hoopis suuremad mõõtmed.   

Projekti töötasime lõplikut välja 2018. aasta alguses. Veebruaris kuulutasime välja kavandite konkursi. Esialgsed ootused olid suured, koguda kavandeid, valida neist 100 ning lasta need seintele maalida. Projektiga tahtsime tähelepanu juhtida Paides toimuvale koolide ümberkorraldusele. Number 100 tuli seoses Eesti 100. sünnipäevaga ja ka sellega, et Paides möödus 100 aastat gümnaasiumiariduse andmisest.

Kahjuks esialgne eesmärk ei täitunud ning esimeseks tähtajaks laekus kavandeid oodatust oluliselt vähem. Kui maale hakati seinale kandma ja koridorid aina elavamaks ja värilisemaks muutusid, suurenes ka huvi ning kavandeid laekus veelgi. Lõpuks saime me kokku 70 pilti, millest 65 sai seinale kantud. 2 väljavalitud tööd on ka vineeril, Janely Arusoo “Logod, mis mäletavad” ja Anastasia Tinjakova “Male, kui kooli sümbol”, need lähevad kingituseks uuele koolile, Paide Hillar Hanssoo põhikoolile, mis kerkib peagi Paide Ühisgümnaasiumi asemele.

Kõik seintele maalitud tööd on jäädvustatud ka raamatusse, maalid pildistas Germo Aabla. Raamatust leiab ka Paide Ühisgümnaasiumi vilistlase, Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsi ülevaate koolivõrgu kujunemisest Paide linnas. Taoline ülevaade Paide linna haridusasutuste ajaloost ilmub esmakordselt. Veel on raamatus meie naaberkooli, Paide Gümnaasiumi õpilasesinduse juhtide Damaris Ly Tambla ja Kaarel Vene arvamus seinamaalingute projektist, linna koolide koostegemistest ja eesseisvatest muutustest. Raamatusse on jõudnud ka mõned mõtted Paide Ühisgümnaasiumi vilistlastelt, need valisime välja kooli kokkutulekuks kogutud meenutustest. Raamat on projekti eesmärki täitnud väga hästi, on juhtinud tähelepanu koolid ümberkorraldusele Paide linnas. Mälestuste raamatu vastu on tuntud suurt huvi. Raamatuga koos oleme saanud oma projekti eesmärke tutvustada laiemale hulgale inimestele.

Selle projektiga õppisime, kui oluline on meeskond ja meeskonnatöö niivõrd pikalt kestva ürituse juures. Et kõik töötaks nagu kellavärk peavad kõik tiimi liikmed oma ülesandeid täitma. Seoses sellega oli meil vahepeal toppamajäämisi, kuid lõpuks laabus kõik kenasti. Projekti vedades tuleb valmis olla tagasilöökideks ning mitte nende juhtumisel pead norgu lasta, vaid otsida asjale kohe lahendust. Õppisime, et aega tuleb osata planeerida, noored olid väga hõivatud ning maalid tuli seintele kanda mitmes etapis. Ilmselt ei olnud kevad ka see kõige sobivam aeg, vanemad õpilased valmistusid eksamiteks ja eksamitöö vajas suurt keskendumist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekt täitis oma eesmärgi ja saime selle läbi viimisega väärtusliku kogemuse.

Oma lapsi toetades jõuab neile emotsionaalselt lähemale :)

Mina olen JJ-Street Tantsukooli noor Annely Kõrvel ning koostöös oma treener Mari Venskiga korraldasime 2018. Aasta kevadel treeninguid kõikidele lastevanematele. Projekt algas 12.03.2018 ning hetkeseisuga kestab siiani kuni video valmimiseni 30.06.2018. Meie töö koosnes mitmest etapist. Esimeseks katsumuseks oli lastevanemate otsimine väljaspoolt organisatsiooni. Vanemaid pärast pikka ragistamist jäi alles 6, algselt tuli proovima umbes 15-20 lapsevanemat. Enamus neist töötas, mõned olid ka pisikese lapsega kodus, protsentuaalselt oli ka näha, et töötavad vanemad pidid ajapikku treeningutest loobuma. Teiseks oli vaja aru saada, mis see tänavatants on, pidime ette valmistada piisava tantsupõhja, mis oleks kerge, samas ka koreograafia, mis oleks jõukohane. Treeningud olid väga mitmekülgsed, tehti nii füüsilist kui koreograafiat. Kolmandaks pidime leidma koha, kust koreograafiavideot filmida ning filmija.

Mis õnnestus treeningute juures väga hästi oli seltskond. Lapsevanemad said endale uue seltskonna, kellega suhelda ja asju arutada. Väga uudne oli näha last ja lapsevanemat tantsuteemadel arutlemas ja sammude nimede osas vaidlemas. Saime ka ise aru, et olgu lapsevanemad nii vanad kui tahes, nooruslikud on nad ikka. Tiimitunnetus ja üksteisele kaasa elamine oli üks trenni osa!

Ainus probleem, mis tekkis oligi reklaam. Vähene reklaamikajastus, isegi kui lapsevanemad seda suuliselt sõpradele rääkisid. Üldiselt ei tahetud enda mugavustsoonist välja tulla ega midagi uut proovida. Õppisime selle projekti käigus paljugi. Tuleb kaasata lapsevanemaid isegi siis kui nad ei taha, tooge nad kaasa, tirige kaasa. Toetades oma lapsi jõuate neile palju lähemale, see on ka ühiskond, mida soovime luua.

Sellest projektist said kasu nii lapsevanemad, noored kui ka tegelikult varsti juba videovaatajad. Vaadates lastevanemate tantsuvideot jääb suu kindlasti lahti. Saime tagasisidet, et väga lahe asi mida te teete, aga ise küll ei julgeks. Küll saame ka selle arvamuse murtud.

Järgmistele taotlejatele soovitame kindlasti suurelt mõtlemist ja mugavustsoonist välja tulemist. Hakata veel varem gruppi kokku panema. Samuti võiks ka treeningute kestvus olla pikem, sest nagu aru saime siis liigutuste meelde jätmine oli varieeruvalt kas keeruline või raske. Asi, mida me ei teinud oli paberkandjal reklaam, võib-olla on ka see asi, mida tasuks katsetada.

Osalejate arv: alguses 15-20, hiljem varieeruvalt 6-7.

Kasusaajad: noored, kelle lapsevanemad osalesid, Tartu linn; lapsevanemad ise; Meie stuudio sai täiskasvanu energiat; kõik väljaspool inimesed, keda see julgustas.

Rõngu helitehnikaring

Me tulime sellele ideele noortega läbi erinevate tegevuste. Oleme osalenud erinevatel noorte sündmustel, kus oleme olnud olukorras, kus tuleb teistele noortele muusikat mängida ja veidi õhtut juhtida. Olemas on selleks olnud väike analoog helipult, mille taha saab panna lihtsalt arvuti. Et pidu noortele põnevaks teha ja korraldada ise noortele vahvaid pidusid on meil puudu tehnikast. Õigemini korralikust DJ puldist. Meie soov on alustada DJ kooliga, et peale kasvatada noori, kes oskasid kasutada tehnikat ja oleksid võimelised korraldama teistele noortele vahvaid pidusid.

Kogukond võidab aktiivsed noored, kes soovivad midagi korraldada teistele noortele. Noorte teadmised kasvavad ja oskavad paremini tehnikat kasutada. Me korraldame võimalikult palju töötubasid, et noored õpiksid tehnika kasutamise selgeks ja oskaksid teistele noortele korraldada pidusid. DJ kool võiks kasvada tulevikus üldiseks heli- ja valgustehnika huviringiks. Samuti õpiksid noored tulevikus ka stuudiotööd, sest peale Rõngu rahvamaja remonti on tekkinud Rõngu piirkonda korraliku sisustusega noormuusikute stuudio.

Taotleme 2000€

Noorte piirkondlikute omaalgatuste konkursi "Nopi Üles" tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Esimene omaalgatus viis ka õpilasesindusse :)

Projekti nimi: Erirahvustest noorte konfliktid

Projekti toimumise periood: 24.01.2018-30.05.2018

Korraldajad: Kärol Kirsipuu, Kaili Jagant, Karmen Sarap

Partnerid: Kunda Hariduselts, Kunda Ühisgümnaasium.

Osalejate arv: Koolitustest võtsid osa 66 noort ning 36 täiskasvanut. Noorteõhtul osales 46 noort. Kokku oli kasusaajaid 148 inimest. 

Tegevust ja toimunu kirjeldus:

28. märtsil toimus koolis projektipäev, mille üheks töötoa teemaks oli erirahvustest noorte konfliktid, mida juhtis tuntud eripedagoog ja koolitaja Pille Kriisa. Koolitusel osalenud olid aktiivsed ja rääkisid teema kohaselt kaasa.

4. aprillil toimus koolis avalik koolitus kogukonnale, kuhu kutsusime ka õpetajad ja lapsevanemad. Koolitusel rääkis koolitaja, kuidas ära tunda noorte käitumises nende tegelikke soove ja vajadusi ning kuidas erinevates situatsioonides vastavalt käituda.

11. mail toimus Kunda klubis noorteõhtu, mille jaoks ostsime märgimasina ja ürituse nimeks sai  „Sind on märgitud ja märgatud“ Diskole sissepääsuks oli tingimus kanda isetehtud, positiivse sõnumiga märki. Inspiratsiooni märgi tegemiseks, said noored hea tuju loosungitelt, mis olid kõikjale seintele pandud. Muusikat lasid kaks DJ´d. Diskol tegime ka ühe mängu, kust võtsid osa peaaegu kõik kohaletulnud.

Ülevaade saadud kogemustest: Oleme õppinud rohkem teistega suhtlema, ajakava koostama. Olen tänu projekti juhtimisele muutunud enesekindlamaks. Tänu oma aktiivsele tegutsemisele valiti mind ka õpilasesindusse.
Tänu kogukonnale suunatud koolitusele näevad täiskasvanud (eriti on tunda seda õpetajate seas), mis tunded ja soovid on tegelikult noorte erinevate käitumiste taga. Samuti on tunda, et see seltskond noori, kes osales ka noorteõhtul, saab omavahel paremini läbi ja suhtleb rohkem.

Ettepanekud järgmistele taotlejatele: Väga suurt rõhku tuleb panna ürituse korraldamisel reklaamimisele, et inimesi kohale meelitada. Meie puhul toimis väga hästi flaierite jagamine.

Kivi-Vigala noored toovad kokku erinevaid kogukonna liikmeid - ikka ühiste eesmärkide nimel!

Kivi-Vgala Põhikooli välijõusaali uuendamine asukohaga Rapla maakond Märjamaa vald Kivi-Vigala.

Projektitegevused on sujunud plaanipäraselt, läbirääkimised läinud edukalt. Eriti hästi õnnestunuks võib pidada kohaliku kogukonna huvi ja toetust vajalike materjalide ja abi leidmisel projekti õnnestumiseks.

Pinnase eripärast sõltuvalt ei saanud eemaldada kõiki vanu vahendeid.

Senised tegevused on olnud järgmised:

1) Vanade atraktsioonide üle vaatamine ja ebavajalike ning ohtlikuks muutunud atraktsioonide eemaldamine

2) uute vahendite soetamine

3) toimus nõupidamine, kus osalejateks noored ja kogukonna liikmed, et teha plaan väljaku visuaalseks projekteerimiseks (osavalla ehitusnõunik, lapsevanemad, noored)

4) ühenduse võtmine toetajatega (Uninaks, VH Ehitusteenused)

Järgmised tegevused:

Kuna Uninaks toetas meid suure koguse tsemendiga, siis järgnevalt algabki vahendite paigaldamine. Edasine tegevus vajab ka nö killustikku ja liiva, siis tuleb ühendust võtta meie lähedal asuva Anelema karjääriga.

Siiani on tulnud kasuks suhete loomine ja suhtlemisoskuse arendamine küsimaks toetus projekti õnnestumiseks.

Vajame siiski sageli täiskasvanute abi nii ehituse poole pealt kui ka dokumentatsiooni täitmisel.

Oskuste näitamiseks polegi täis-saali vaja, sest harjutamine teeb lõpuks meistriks :)

I. ÕPPIMINE DJ-KOOLIS

11. aprillil algas meie kooli algatusel " Nopi Üles"ettevõtmine " Kes tahab saada DJ-ks?" Kohtla-Järve noored kogunesid Jõhvi huvikeskusesse, et alustada baaskursust. Baaskursus kestab kolm seminari. Meid õpetas sealne DJ-kooli juht DJ Alex ehk Aleksandr Ivasjuk.

Esimeses tunnis tegi Aleksandr tegi meile kõigepealt sissejuhatusse DJ ellu. Ta rääkis meile, millised on head DJ omadused.Tutvustas meile parimate DJ-de loomingut. Milline on DJ ja DJ tehnika ajalugu. Samuti andis ta noortele kohtlajärvelastele ülesande. Kõik tegid läbi rütmitunnetuse harjutuse. Samuti tutvustas DJ Alex õpilastele vastava elukutse tehnikat ja programmi nimega Rekordbox. Kodutööks pidid noored valima välja 10 lugu, millega hakatakse hiljem miksima. Esimene tund läks edukalt ja juba ootame järgmist kolmapäeva! Esimest tundi käis kajastamas ka Kohtla-Järve televisioon.

Teises tunnis said noored analüüsid lugude ülesehitust. Proovisid vahetada ja mixida lugusid. Õppisid tundma erinevaid filtreid ning proovisid teha lihtsamaid ülesehitusi. Samuti proovita orienteeruda ja mõista DJ-programmi Rekordbox.

Kahe seminaris osales 15 noort vanuses 15-18. Noori on nii Ahtme kui ka Järve gümnaasiumist ja mõned ka Kohtla-Järve noortekeskusest. Noored ootavad mõnuga järgmist seminari ja 18. mail toimuvad DJ-festivali! Oleme õnnelikud, et oleme andnud võimaluse Kohtla-Järve noortele, et teha esimesed sammud DJ-maailmas. Loodame, et nende praegune kirg kestab aastaid ja et vallutatakse mitmeid lavalaudu.

Kolmandas seminaris hakkasid õpilased juba miximist proovima! Kõige rohkem vaevas just lavanärv, kuigi prooviti alles omakeskis. Pärast kolmandat seminari käisid õpilased veel eraldi Aleksandri juures harjutamas. Kurb oli aga tõdeda, et pärast kolme seminari loobusid 3 noort osalemast. Leiti, et programm pole nende jaoks ja et harjutava muusikavalik ei sobi neile.

Noored disainisid ise ka plakati. Plakatid jagati noortekeskustesse, koolidesse.

Osalejatele disainiti vastavad T-särgid. T-särgid anti kõigile osalejatele ja programmis kaasa teinud või aidanud liikmetele. Meile väga meeldis, et saime oma loomingulisust näidata nii muusikas ( DJ-tehnikaga tegeledes), sotsiaalmeedias ( plakati tegemises) kui ka rõivadisainis ( T-särgi valmistamisel)

 Noored tegid ise ka Facebooki evendi, et 18. maiks valmis olla!

II.DJ-KONTSERT

18. mai algas DJ-festival kell 17.00 Ahtme gümnaasiumis. Oma oskuseid näitas 10 DJ-d erinevatest koolidest. Igaühel oli aega oma oskuseid demonstreerida  20 minutit. Alguses õppisid noored ka helitehnika ülespanemist DJ Alexi juhendamisel.

 Kurb oli aga tõdeda, et kaks potentsiaalsed DJ-d loobusid oma oskuste esitlemisest. Teine probleem oli selles, et festivalile jõudis kohale ainult 40 inimest. Tagantjärele võib öelda, et paberreklaami ei pandud üle linna ja mõnedele koolidele unustati edastada informatsiooni.

Siit näha ka natuke live´i:

https://www.youtube.com/watch?v=6ktaLGUl1jg&feature=youtu.be

Õnneks ei häirinud see meie DJ-sid, kes tundsid ennast nagu tõelised meistrid. Oli nende jaoks kaetud laud,või nagu öeldakse dj-keeles, täidetud nende raider.

Õhtut alustas DJ Alex, kes tegi soojendusmixi ja siis hakkas ükshaaval DJ-sid, kes tema juures õppimas käisid, tutvustama.Tema sõnade järgi said 4-5 korda ainult harjutanud poisid väga hästi hakkama. Igaüks mängis 20 minutit. Rahvas läks lauludega kaasa. Paraku ei olnud täis saali.

Kui rääkida projektist kokkuvõtlikult siis:

·       15 Kohtla-Järve noort said tutvuda DJ-ameti ja proovida kätt selles

·       12 Kohtla-Järve noort said selgeks DJ baasoskused

·       9 noort said teada, kuidas valmistada tehniliselt ette DJ-festivali

·       9 noort said oma esimese live esinemiskogemuse

·       1 noor sai portfoliosse DJ plakati ja T-särgi valmistamise kogemuse

·       15 noort said omavahel harjutada nii eesti kui vene keelt

·       Kõige suurem rõõm on, et DJ Alexi DJ-koolis plaanib edasi käia 4 inimest.

Loodame, et andsime jõudu ja entusiasmi uutele DJ-dele! Aitäh „ Nopi Üles“ projektile.